N° 79–2025: ESA liikmesriigid kinnitavad ministrite kohtumisel suurima eelarve

23 liikmesriigi (sealhulgas Eesti) ning assotsieerunud liikmesriikide ja koostööpartnerite ministrid ja kõrgetasemelised esindajad kinnitasid toetust olulistele teadus-, uurimis- ja tehnoloogiaprogrammidele ning kosmoserakenduste – Maa seire, navigatsiooni ja telekommunikatsiooni – eelarve märkimisväärsele suurendamisele. Need kolm elementi on olulised ka Euroopa kosmosest lähtuva vastupanuvõime algatuse jaoks, mis on ühine vastus kriitilistele kosmosega seotud vajadustele julgeoleku ja vastupanuvõime valdkonnas.

„See on Euroopale suur edu ja tõeliselt oluline hetk meie autonoomsuse ja juhtpositsiooni jaoks teaduses ja innovatsioonis. Olen tänulik liikmesriikide uute osamaksete tegemise eest tehtud raske töö ja hoolika mõtlemise eest, mis tähendab ESA viimasel ministrite nõukogu kohtumisel 17% suurust kasvu,” ütles ESA peadirektor Josef Aschbacher.

„Keerulise geopoliitilise olukorra tingimustes on kõik ESA eelarvesse panustavad riigid ja ka Euroopa Komisjon usaldanud ESA, et see jätkaks programmide elluviimist, mis toetavad Euroopa juhtpositsiooni kosmoses ja aitavad laiendada meie võimekust Maal, orbiidil ja kaugemas kosmoses. Kuigi me tähistasime tänavu poolt sajandit saavutusi, on töö alles alguses.”

Tänavune ministrite nõukogu oli ESA Strateegia 2040 rakendamise esimene etapp, millega seati suund Euroopa kosmoseprogrammi ambitsioonidele ja määrati kindlaks eesmärgid, mis tuleb saavutada, et täita Euroopa pikaajalised eesmärgid kosmoses ja Maal rakenduste valdkonnas.

Euroopa võimestamine kosmoseteaduse valdkonnas

Oma 50. juubeli aastal on ESA asjakohaselt taas rõhutanud pühendumist teadusele. Liikmesriigid on taganud inflatsiooni ületava märkimisväärse 3.5% suuruse kasvu, mis võimaldab läbi viia mõned meie ajaloo kõige loomingulisemad missioonid ja tugevdada Euroopa teaduslikku juhtpositsiooni. Esimene samm on Cosmic Visioni pikaajalises plaanis kirjeldatud olemasolevate missioonide läbiviimine, ning jätkamine LISA ja NewAthena missioonidega. Kuid järgmine suur hüpe teaduses on alustada tehnoloogia arendamist Voyage 2050 plaani kuuluvate missioonide jaoks, eelkõige ambitsioonika plaaniga otsida elu Enceladusel (L4 to Enceladus - ESA Science Programme). See suuremahuline missioon nõuab viivitamatut arendustööd, et jõuda Enceladuse lõunapoolusele ideaalsetes valgustingimustes.

Euroopa julgeoleku ja vastupidavuse suurendamine

Euroopa kosmosest lähtuva vastupidavuse algatus, mis on loodud Euroopa kahesuguse kasutusega võimekuse toetamiseks. Esialgne rahastus suunatakse süsteemi, mis annab juurdepääsu kõrge ajalise ja ruumilise eraldusvõimega satelliidipiltidele – ressursside ühendamise ja jagamise ning vaatluslünkade täitmiseks loodava võrgustiku kaudu. Seda toetavad uued navigatsiooniteenused Maa-lähedaselt orbiidilt ja turvaline ühenduvus. Selge mandaat kosmoserakenduste kasutamiseks mitteagressiivsetel kaitseotstarvetel tähendab ESA jaoks ajaloolist muutust. CM25-l otsustati, et liitumine jääb avatuks kuni 2026, et osalevad riigid saaksid uue programmiga kohaneda.

ESA tehnoloogia kõigi missioonide keskmes

Selle programmi ja ESA muude innovaatiliste missioonide toetamiseks vajalik tehnoloogia arendatakse välja, kasutades oluliselt suurendatud eelarvet tehnoloogia võimaldajate, esmatähtsate komponentide, digitaliseerimise ja uute tehnoloogiate jaoks. Tehnoloogiline sõltumatus on Euroopa kosmosesektoris ambitsioonide edendamise võti, lisaks meie tagatud juurdepääsule kosmosele.

Tugevdatakse mitmeid Euroopa kosmoseökosüsteemi võtmetegevusi:

• Euroopa kanderaketid Ariane 6 ja Vega-C jätkavad kosmosesse suundumist. ESA toetab jätkuvalt Euroopa kanderakettide turu arengut ja uute orbitaalse transpordi vahendite väljatöötamist, sealhulgas Euroopa kanderakettide väljakutset European Launcher Challenge.
• Euroopa kosmosevarustuse ja kosmosandmete turge arendatakse edasi edukate kommertsialiseerumisprogrammide jätkamisega. ESA jätkab erainvesteeringute soodustamist, innovatsiooni edendamist ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ja kosmosesektorisse sisenevate uute ettevõtete tugevdamist. Ühisrahastatavate projektide jaoks on kokku lepitud eelarve suurusega 3.6 miljardit eurot, mis peaks ligi meelitama erainvesteeringuid.
• Euroopa juhtpositsioon Maa seire valdkonnas säilitatakse teise põlvkonna Copernicuse satelliitide (eelkõige Sentinel-2 Next Generation ja Sentinel-3 Next Generation Optical missioonide) ettevalmistamisega. FutureEO programmi raames arendab ja juhib ESA maailmatasemel Maa teadusmissioone, valmistab ette tulevasi Copernicuse ja meteoroloogilisi missioone ning toetab andmete kasutamist Earth Actioni jaoks.

Uurimisvõimete edendamine

ESA liikmesriigid on kinnitanud oma pühendumust kosmose uurimisele ja koostanud kindlad plaanid rahvusvaheliste partnerlussuhete tugevdamiseks. Rosalind Franklini missiooni, mille raames maandatakse Marsile kulgur, rahastatakse 2028. aasta stardikuupäevaks, samal ajal kui ESA valmistab ette missioone Kuule, millest kõige olulisem on maandumismoodul Argonaut. ESA töötab mitmete teiste tehnoloogiate riskide vähendamise nimel, et toetada järgmistel aastakümnetel Euroopa kohalolu Maa-lähedasel orbiidil ja kaugemal. Samal ajal on ESA koos liikmesriikidega kokku leppinud lühiajalised meetmed, et tagada Euroopa astronautide juurdepääs rahvusvahelisele kosmosejaamale kuni selle kavandatud kasutusaja lõpuni 2030. aastal. Enne 2028. aasta ministrite kohtumist on kavandatud vahekohtumine, et kohanduda rahvusvahelises koostöös oodatavate muutustega.

Maakera kaitsjad

Kolm olulist missiooni moodustavad suurema osa kosmoseturvalisuse ja -julgeoleku rahastamisest: Ramses, Rise ja Vigil. Rahastatakse missiooni Ramses, mis ehitatakse tiheda ajakava alusel, et peatada asteroid Apophis, kui see 2029. aastal Maale läheneb, ning mis aitab meil valmistuda tulevaste potentsiaalselt ohtlike asteroide jaoks. 2022. aasta ministrite kohtumisel heaks kiidetud kosmoseilmamissioon Vigil jätkub, kosmoselaeva projekteerimisplaanide esmane läbivaatus toimub järgmise aasta alguses. Et vähendada tulevikus kosmoses tekkivaid jäätmeid, rahastatakse orbitaalteenuste testimist partnerluses tööstusega missiooni Rise kaudu.

SAGA kosmoselaev – kvantkommunikatsiooni demonstratsioonimissioon – liigub edasi ehitamise ja rakendamise etappi. Moonlight programm, mis näeb ette Kuu kommunikatsiooni- ja navigatsiooniteenused, jätkab arendust.

ESA uued tegevused liikmesriikides

ESA on allkirjastanud kavatsuskokkulepped, et valmistada ette uued keskused liikmesriikides. Poolaga on allkirjastatud kavatsuste protokoll uue asutuse loomiseks, mis spetsialiseerub julgeolekule ja kahesuguse kasutusega/mitmeotstarbelistele rakendustele. Samal ajal võimaldab Norra ja ESA vaheline kavatsuste protokoll mõlemal poolel hinnata ESA Arktika kosmosekeskuse loomist Tromsøs.

Sotsiaalmeedia

Twitter:   @esa
Instagram: Europeanspaceagency 
Facebook: EuropeanSpaceAgency 
YouTube: ESA 
LinkedIn: European Space Agency - ESA 
Pinterest: European Space Agency - ESA 

Euroopa Kosmoseagentuuri kohta

Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) on Euroopa väravaks kosmosesse.
ESA on 1975. aastal loodud valitsustevaheline organisatsioon, mille meesmärgiks on kujundada Euroopa kosmosevõimekuse arengut ja tagada, et kosmoseinvesteeringud tooksid kasu Euroopa ja kogu maailma kodanikele.
ESA-l on 23 liikmesriiki: Austria, Belgia, Tšehhi, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Holland, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, Hispaania, Rootsi, Sloveenia, Šveits ja Ühendkuningriik.
Slovakkia, Läti ja Leedu on assotsieerunud liikmed.

ESA on loonud ametliku koostöö 5 ELi liikmesriigiga. Kanada osaleb koostöölepingu alusel mõnes ESA programmis.
Koordineerides oma liikmete rahalisi ja intellektuaalseid vahendeid, saab ESA ellu viia programme ja tegevusi, mis ulatuvad väljapoole Euroopa üksikute riikide ulatust. Eelkõige teeb ta koostööd ELiga Galileo ja Copernicuse programmide kaudu ning Eumetsatiga meteoroloogiliste projektide arendamiseks.
Lisateavet ESA kohta leiate aadressilt www.esa.int